Ajalugu

Asutamine ja tegevus kuni 1940. aastani.

Kaitseliidu ülema päevakäsu nr.1 kohaselt Saare-, Hiiu- ja Muhumaa Kaitseliidu ülemaks määra-tud kapten Johannes Poopuu poolt kokkutsutud asutamiskoosolek toimus Kuressaare politseivalit-suse ruumes 20.11.18. Samal päeval nimetati ametisse 16 KL kohalike jaoskondade ülemat, kes asusid looma KL üksusi kohtadel. Seejärel pani peagi alanud Vabadussõda Kaitseliidule sootuks uued kohustused, millest moraalselt rängimaks oli kaitseliitlastele kindlasti Saaremaa mässu maha-surumine 1919. aasta algul. Sõja lõppedes, alludes patsifistlike ringkondade survele, Kaitseliit järkjärgult praktiliselt likvideeriti. 01.12.24 toimunud kommunistlik riigipöördekatse aga näitas, kuivõrd vajalik oli Eesti-taolise väikeriigi jaoks rahva omakaitseorganisatsioon KL näol. Kaitseliit otsustati taastada.

23.12.24 toimus Kuressaare raekojas kolonelleitnant J. Vende juhtimisel KL Saaremaa organi-satsiooni taasasutamiskoosolek ja moodustati selle ajutine juhatus. 02.01.25 peetud esimesel töö-koosolekul jagati juhatuse liikmete vahel ametikohad. Juhatuse esimeheks kinnitati major J. Kajak. 02.02.25 kinnitas vabariigi valitsus KL põhikirja, mille alusel Saaremaa Kaitseliit nimetati ümber KL Saaremaa Malevaks, senised jaoskonnad malevkondadeks ja rajoonid kompaniideks. 08.04.25 kinnitas KL ülem Saaremaa maleva kaheksa malevkonna moodustamise ja nende juhid. 23.04.25 määrati malevapealikuks major Ralf-Renè Teiman. 15.11.27 kinnitati malevapealikuks major Rudolf Lints, kelle 15.10.34 vahetas välja kolonelleitnant Oskar Särev. KL Saaremaa Maleva normaalne areng jätkus kuni 1940. a. juunikuuni, mil Kaitseliit riigi okupeerinud punavõimude nõudmisel likvideeriti. Likvideerimise hetkel kuulus malevasse ligikaudu 4750 liiget (1500 tegev- ja 400 toeta-jaliiget, 900 naiskodukaitsjat, 1200 noorkotkast ja 750 kodutütart).



Omakaitse loomine ja tegevus.

Sakslaste jõudmise ajaks Kuressaarde 21.09.41 kell 10.20 lehvis raekoja katusel sini-must-valge Eesti rahvuslipp, mille olid heisanud Kuressaare valla sekretär Henn Niit koos kaaslastega. Juba kell 12 tegutses linnas spontaanselt tekkinud OK rühm kohaliku kalastuskeskuse juhataja Evald Kruu-tani juhtimisel. Saaremaa OK ametlik asutamine toimus aga samal päeval kell 14.00 raekojas. Kell 16.00 asuti saadud lahingu- ja korrakaitsealaste ülesannete täitmisele. OK kohalikud allüksused olid aga loodud valdades juba varem, vastavalt punavägede taandumisele pealetunginud Saksa vägede survel. OK esimesteks juhtideks Saaremaal olid kapten Raid ja kaptenmajor Sääsk. OK üksused võtsid koos sakslastega osa Saaremaa vabastuslahingutest ja tagasid korda tagalas. 1941. a. detsembris kuulus Saaremaa OK-sse 1637 liiget ja Naisomakaitsesse 250, kellest enamiku moodutasid endised kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.

Algul hea koostöö Saksa võimudega katkes, kui kohapeal asusid „korda looma“ rindeväeosade lahkumise järel saabunud Saksa tagala- ja tsiviilteenistuse ametnikud. Tekkinud lahkhelide tõttu saadeti vabatahtlikest koosnenud OK 1941. a. lõpus laiali. Alates 1942. a. sakslaste käsul moodus-tatud n.n. kasarmeeritud OK-l polnud aga varem rahva omakaitseorganisatsioonina tegutsenud OK-ga mitte midagi ühist.



Taas kodu kaitsel.

KL Saaremaa Maleva taasasutamiskoosolek kutsuti kokku 20.04.90 ja sellel osales 22 inimest. Neist astus Kaitseliitu 16 meest. Kolm inimest, Indrek Süld, Jaak Ait ja Paul Ränk kuulusid Kaitseliitu juba varem. Valiti maleva juhatus eesotsas malevapealiku Mati Vendeliga.

12.06.90 võttis Saare maavalitsus vastu määruse nr.164, millega registreeriti KL Saaremaa Maleva ajutine põhikiri.

Aastatel 1990-1992 kasvas maleva liikmeskond hoogsalt. Organisatsiooni tegevus muutus järjest sihipärasemaks ja eesmärgikindlamaks. Ametliku tunnustuse said KL põhikiri ja kodukord, välja olid antud liikmepiletid ja kaitseliitlased võisid ametlikult kanda relvi.

1992. a. Võidupüha ajal õnnistati EEL Kuressaare Laurentiuse kirikus maleva lipp.

1992. a. kevadel lõpetasid ohvitseride kursuse ka viis saarlast. Kolmest neist said maleva palgali-sed juhid. 1993. a. algul kolis maleva staap, mis varem oli asunud malevapealiku Mati Vendeli juures kodus, oma ametiruumidesse Pikal tänaval, sama aasta lõpus aga praegusesse asukohta Väljaku tn.5.

1993. a. liitus KL Saaremaa Malevaga, esimesena Eestis, kohalik Kodukaitse organisatsioon, mis andis kaitseliitlaste liikmeskonnale olulist täiendust.

21.11.2001 määrati KL Saaremaa Maleva pealikuks kapten Toomas Luik.

Väärib märkimist, et algul mittetunnustatud, kuid hiljem kogu Kaitseliidus rakendust leidnud väljaõppevorm baasväljaõppe (BVÕ) näol sai alguse just Saaremaa malevast ja selle alused töötas välja maleva tolleaegne instruktor Ülo Tõrs.

Elanud üle 2003. a. Kaitseliidus käivitunud ja organisatsiooni arengule pärssivalt mõjunud ümberkujundused, on KL Saaremaa Malevas hakatud taastama endisi struktuurüksusi.



Maleva eriorganisatsioonid.



Naiskodukaitse Saaremaa Ringkond.

Esimene katse taastada NKK tegevus Saaremaal tehti 1994. a. Teisele asutamiskoosolekule maleva staapi kogunes 08.11.96 seitse teotahtelist naist. Algusest peale laabus hea koostöö maleva juhtide ja juhatusega, kummutades varasemad väited, et viimastega on täiesti võimatu üksmeelt leida ja koos töötada. 2006. a. kuulus NKK Saaremaa Ringkonna nelja jaoskonda (Kuressaare, Orissaare, Sõrve ja Pihtla) ligi 70 aktiivset liiget. Aas-tatel 1996-2006 töötas ringkonna esinaisena Ellen Kask, Saaremaa Aasta Õpetaja ´98 ja Saaremaa Aasta Naine 2005.

2006. a. märtsikuus valiti NKK Saaremaa Ringkonna esinaise ametikohale Rita Loel. 2007. a. lõpuks tegutses ringkonnas vaid üks, Orissaare jaoskond ja jooksva aasta jooksul üritustel osalenud naiskodukaitsjate arv oli langenud ligikaudu poole võrra – kolmekümne viiele.



Noorte Kotkaste Saaremaa Malev.

Noorte Kotkaste maleva tegevus taastati Saaremaal 15. oktoobril 1994, mil 14 Mustjala Põhikooli poissi võeti Tehumardil I KL Saaremaa Maleva päevadel ametlikult vastu organisatsiooni liikmeks. Järgnes NK maleva liikmeskonna ja rühmade arvu kiire kasv, mis muutus eriti hoogsaks 2000. aastal, kui KL Saaremaa Malevas asus tööle palgaline noorteinstruktor Heimar Põld. Samal aastal sai noorkotkaste malev oma lipu. Organisatsiooni tegevuses on algusest peale suuresti kaasa löönud maleva relvur Meelis Kahju, KL Kihelkonna rühma pealik Jaen Teär, Mustjala Põhikooli direktor Tiit Lind, NK Saaremaa Maleva pealikena on töötanud Andres Kolk, Kalle Tarkin ja Jaak Oks. K.o. ajal juhivad ligi 300-liikmelist NK malevat instruktor-noortejuht Heimar Põld ja malevapealik Andres Kolk.



Kodutütarde Saaremaa Ringkond.

KT Saaremaa Ringkond taastati NKK ringkonna ja malevapealiku Mati Vendeli eestvedamisel ametlikult 20.10.97. KT esimeseks ringkonnavanemaks kinnitati Piret Urgas, NKK Saaremaa Ringkonna juhatuse liige. Seejärel töötas samal ametikohal Aire Pahapill. Alates 2002. a. hakkas kodutütarde tegevust koordineerima instruktor-noortejuht Maritana Kala. 2007. a. sai KT Saaremaa Ringkond oma lipu. Praegu juhivad enam kui 200-liikmelise ringkonna tegevust ringkonnavanem Raili Nõgu ja instruktor-noortejuht Ingrid Paiste.



Kaitseliitlaste ühendus „Linnus“

Ainsana vabariigis tegutsev Kaitseliidu veteranliikmete organisatsioon, ühendus „Linnus“ asutati Saaremaa maleva juurde 21.02.04 ja see koondab 27 aktiivset liiget. Ühenduse eesmärgiks on male-va tegevuse toetamine, Kaitseliidu ja maleva ajaloo tõene jäädvustamine ning kogutud materjalide avaldamine trükis. Ühendusel on laialdased suhted ajaloohuviliste kaitseliitlastega vabariigis, püsi-suhted on loodud Rootsi Hemvärneti (Kodukaitse) veteranide Göteborgi organisatsiooniga.